Tagatised hüpoteeklaenude jaoks: mida pangad taotlevad?

Milliseid tagatisi tavaliselt nõutakse hüpoteeklaenu andmisel? See on oluline küsimus neile, kes soovivad võtta laenu kinnisvara soetamiseks, olgu selleks siis esimene või teine korter. Pangad püüavad suure laenu väljastamisel riske vähendada ja tagada, et laenuvõtja suudab võla tagasi maksta.

Miks pangad nõuavad tagatisi?

Hüpoteegi andmisel seisavad pangad silmitsi teatud riskidega, näiteks võimaliku laenuvõtja maksevõimetusega, mis võib viia olukorrani, kus pank kaotab väljastatud summa. Nende riskide maandamiseks nõuavad pangad laenuvõtjatelt tagatisi. Need tagatised võimaldavad pangal raha tagasi saada ka siis, kui laenuvõtja ei suuda makseid teha. Peamised tagatistüübid on järgmised:

Hüpoteek : kõige tavalisem tagatis, kus pank võtab endale kinnisvara omandiõiguse. Kui laenuvõtja lõpetab maksmise, võib pank vara müüa, et raha tagasi saada.
Käendus : Siin kohustub kolmas isik (käendaja) tasuma võla, kui laenuvõtja makseid ei tee.
Tagatis (tavaliselt harvemini kasutatav) : seda saab kasutada täiendava tagatisena, kuid tavaliselt mitte hüpoteeklaenude puhul.

Kuidas hüpoteek tagatisena toimib?

Hüpoteek annab pangale õiguse varale, kui laenuvõtja oma kohustusi ei täida. See tähendab, et pangal on vara müümisel eelisõigus teiste võlausaldajate ees, kui see on hüpoteegiga koormatud. Hüpoteek väljastatakse suuremale summale kui laen ise, et katta võimalikke lisakulusid nagu intressid, õigusabi ja kindlustus.

Käendus tagatisena

Käendus tähendab, et kolmas isik (käendaja) võtab endale kohustuse tasuda laenumakseid, kui laenusaaja seda ei tee. See leping vormistatakse eraldi ning käendaja võib kanda sama vastutust kui laenuvõtja.

Lisatagatised

Mõnikord võib pank nõuda lisatagatisi, kui esmane hüpoteek või garantii ei tundu piisav. Näiteks võib laenuvõtja pakkuda teist kinnisvara tagatisena või sõlmida kindlustuse, mis katavad laenumaksed töökoha kaotuse või muude ootamatute olukordade korral.