Kinnisvara väljaüürimine võib osutuda heaks tuluallikaks, kuid mis juhtub, kui üürnik lakkab maksmast ega ole enam kättesaadav? Üks levinumaid probleeme kinnisvaraomanike seas on just maksuvõlg, ja seetõttu on oluline oma õiguste kaitseks sellega õigesti tegeleda. Asja teeb keerulisemaks, kui võlgnik kaob täielikult ega vasta kõnedele ja kirjadele.
Vaatleme, milliseid meetmeid saab võtta sellises olukorras, millised õiguslikud lahendused aitavad üürnikku välja tõsta ja võlga sisse nõuda ning kuidas tema kättesaamatust korrektselt dokumenteerida.
Kui üürnik ei maksa, tuleks esmalt püüda lahendada probleem rahulikult. Võib-olla on võlg tekkinud mõjuvatel põhjustel: ajutised finantsraskused, haigus või muud elulised asjaolud.
Esimese sammuna tuleks võtta ühendust üürnikuga, et selgitada välja võlgnevuse põhjus. Seda saab teha telefoni teel, e-posti, kiirsõnumite kaudu või isiklikul kohtumisel.
Teiseks tuleks saata ametlik kiri võlgnevuse tasumiseks. Soovitatav on seda teha tähitud kirjaga koos kättesaamisteatisega või elektrooniliselt allkirjastatult (nt PEC, kui räägime Itaaliast). Kirjas peaks olema märgitud: viide üürilepingule ja tähtaegse maksmise kohustus, võla summa ja selle tekkimisperiood, makse tähtaeg (tavaliselt 15 päeva) ning hoiatada võimalike õiguslike tagajärgede eest.
Kui see ei too tulemusi, tuleb kaaluda rangemaid meetmeid.
Kui rahumeelne lahendus ei toimi, on vajalik alustada kohtulikku protsessi väljatõstmise nõudmiseks maksmata jätmise tõttu. Itaalias reguleerib seda tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 658, kuid sarnased menetlused on olemas ka mujal.
Eemaldamise protsess hõlmab mitut etappi: Hagi esitamine, kus üürileandja esitab advokaadi kaudu nõude väljatõstmiseks ja kohtumääruse saamiseks võla sisse nõudmiseks. Kohtuistungil, kui üürnik ilmub kohale, võib ta taotleda aega võla tasumiseks (fikseerimisperiood, mis Itaalias kestab mitu kuud). Kui üürnik ei ilmu, annab kohus automaatse väljatõstmismääruse. Lahenduse kinnitamine, kus kohtunik määrab kuupäeva, milleks üürnik peab vara vabastama. Sundväljatõstmine, kui üürnik ei lahku vabatahtlikult, teostab kohtutäitur politsei kaasabil sundväljatõstmise.
Samal ajal on võimalik pearaamatupidamise teel teavitada teisi võimalikke üürileandjaid võlgnike registri kaudu.
Kui üürnik kaob ja ei reageeri, võib ta ametlikult kuulutada pöördumatuks. Mõnel juhul võib üürnik lihtsalt kaduda: kõnedele ei vasta, kolib ilma uut aadressi teatamata ja ei anna endast märku.
